juba isa tampis sellist ringi soos |
ja vanaisagi uppus sinna |
see on ju traditsioon |
ja on minugi püha kohus |
sest kes traditsiooni vastu eksib |
tuleb kivaga surnuks visata |
või vähemalt lollakaks sõimata |
nii mõtleb tüüpiline eestlane |
eestlane, kellest ei saa kunagi NOKIA leiutajat |
sest ilmavaade on liialt kitsa raamikese sisse pistetud |
ja raamist loobuda on ju ka võimatu |
ise ma ju võõpasin kullaga üle selle raami |
kuidas ma nüüd siis loobuksin nii kenast raamist |
mis naaber siis minust küll arvaks ? |
see raam on inimese rumal EGO |
siis on muidugi viginat palju, kui muda juba suuni ulatub |
aga oma kiidetud rada ju ise käis |
ja urises, kui teine teda laudteele kutsus |
pidas napakaks |
sõimas pühaduse teotajaks |
äraandjaks |
lollakaks |
jne jne |
|
nii see rahvas sohu ära kadus
|
sest ta ei tahtnud mõista asjade sisu
|
|