Artikkel oli algupäraselt avaldatud veebiväljaandes Roheline värav aastal 2005, aga nagu ikka meie ökoriigiks pürgivas haldusüksuses, kaovad väärt asjad, kuna riik toimib projektipõhiselt ja rohkem raha ei eraldata. Nüüd, aastal 2017 on taas ROUNDUPi mürgid aktuaalsed.

Ühe võileiva valmistamiseks vajamineva leiva, margariini ja vorsti pakendilt võime kokku lugeda sinna lisatud kümmekond lisa- ja säilitusainet. Kuid nähtamatuks jäävad leivajahus ja lisatud kurgi- või tomativiilus peituvad pestitsiidijäägid, mistõttu sööme iga päev toiduga sisse ohtralt erinevaid keemiakokteile, kirjutab keskkonnaportaal Roheline Värav.

Esmapilgul pole meil Eestis põhjust muretseda – taimemürkide kasutamine on Eestis alla Euroopa keskmise. Paraku on see tendents selgelt tõusuteel. Pestitsiidide kasutamine langes oluliselt peale kolhoosikorra lagunemist, kuid 1999. aastast alates on see taas suurenenud ning 2000. aastal kasutati taimekaitsevahendeid 1999. aastaga võrreledes juba 23 protsendi võrra rohkem. 2004. aastal on võrreldes 2002. aastaga maale toodud ja müüdud üle 20 tonni enam erinevate pestitsiidide toimeaineid.

Keemilised taimekaitsevahendid on bioloogiliselt ja keemiliselt aktiivsed ained, mis lisaks soovitud mõjule kätkevad endas ka alati teatud riske.
Üheks probleemiks on mürgitatava keskkonna saastumine ja oht ümberkaudsetele inimestele. Järjest suureneva intensiivpõllundusega Eestis on paljudele mureks, et ühistutele või suurtootjast naabrile oma kodu ümber maad rentides ei jää ka koduaed mürgijääkidest puutumata.

Meilgi on populaarne maailmas enimmüüdav umbrohumürk Roundup, mida reklaamitakse vahel kui lausa keskkonnasõbralikku.Paraku on selgunud, et ka Roundup põhjustab kahju nii keskkonnale kui inimese tervisele. Keskkonnaproovidest on selle preparaadi jääke raske määrata ning neid analüüse tehakse vaid väga vähestes laborites. Tehtud analüüsidest on aga selgunud, et senised andmed jääkide puudumise kohta toidus ja keskkonnas on väärad. Kui varem arvati, et mulda sattunud preparaat seotakse ja inaktiveeritakse mullas kiiresti, siis nüüdseks on leitud, et mullaosakeste poolt esialgselt seotud jäägid vabanevad kergesti ning on väga mobiilsed, olles toksilised mullaelustikule, vihmaussidele, kaladele, kahepaiksetele jne.

Glüfosaadist toksilisemgi võib olla Roundupis kasutatav detergent, mis aitab mürgil taimerakkudesse imenduda. Taani ja Gröönimaa Geoloogiline Uurimiskeskus (GEUS) on avastanud, et Roundup’i aktiivaine glüfosaat imendub kõigi eelduste vastaselt põhjavette ja võib saastada seda kuni viis korda rohkem kui joogivee piirnorm Taanis lubab. Soomes laialt kasutatava glüfosaadi sisaldust pinnavees ei ole uuritud, sest glüfosaadi tuvastamine vajab erimeetodeid ning need analüüsid on väga kallid. Rootsis on glüfosaati siiski pinnaveest uuritud ning leitud umbes 80 protsendis analüüsidest.

Jäägid ületavad norme sajakordselt

On leitud otsene seos Roundupi kasutamise ja tervisehäirete, muuhulgas ka inimeste verevähki haigestumise suurenemises, Eestisse toodi 2004. aastal glüfosaati puhta toimeainena 118 112 liitrit (ligi 18 000 liitrit rohkem kui 2003. aastal). Taimekaitsevahendite seireprogrammis glüfosaadisisaldust ei määrata. Taimekaitsevahendite jääkide alane seire, mille eesmärgiks on tagada, et ainete lubatud piirnorme ei ületataks, toimub Eestis alates 1998. aastast. Aastas analüüsitakse seireprogrammi käigus keskmiselt 350 kuni 400 erinevat puu- ja köögivilja proovi, millest 1/3 on kodumaine toodang ja 2/3 importtoodang.

Kuigi Eestis müüdavas toidus ei ületa taimekaitsemürgid valdavalt kehtestatud piirnorme, on uurimisele sattunud tooteid, milles kehtiv piirnorm ületatakse Eestis kasvatatud köögiviljal 30 või importtootes koguni 300 kordselt! Samuti muudab ettevaatlikuks 8 erineva pestitsiidijäägi leidmine ühes tootes. Erinevad kemikaalijäägid koos võivad moodustada omakorda toksilisi ühendeid tekitades nn. kokteiliefekti. Näiteks «välismaa» õunu võidakse kasvuperioodi vältel pritsida kuni 16 korda ning kuni 36 erineva pestitsiidiga. Eestis läbiviidud uuringute kohaselt leidub jääkaineid enim tsitruselistes ja viinamarjades. Seetõttu võib arvata, et erinevatel kemikaalijääkidel meie toidus on otsene seos ka Eestis üha sagedamini esinevate allergiate, immuunhaiguste ja viljakusprobleemidega. USA Environmenatal Protection Agency andmetel moodustavad inimese vähiriskist 50 protsenti kahe esimese eluaasta mõjutused. Isegi lubatud piirides on jääkained ohtlikumad lastele, olles neile kuni 10 korda toksilisemad kui täiskasvanutele. Iseäranis puuvilju süües saavad lapsed suhteliselt kõrgemaid doose, kuna nende kehakaal on väiksem ja organsüsteemid on nö. haavatavamad ning vähem võimelised toksilisi kemikaale kahjutustama.

Keemiakokteilide arv kasvab

Toidu järelevalve on Eestis jagatud mitmete organisatsioonide vahel. Vastavalt toiduseadusele teostavad Eestis riiklikku järelevalvet ehk toidukontrolli tööstustes ja hulgikaubanduses Veterinaar-ja Toiduamet (VTA), toitlustuses ja jaekaubanduses Tervisekaitseinspektsioon, järelevalvega tegelevad ka Tarbijakaitseamet ning Maksu-ja Tolliamet. Eestis tehtavate keskkonnamürkide, veterinaarravimite, sh antibiootikumijääkide ja hormoonpreparaatide seire tulemused VTA kodulehel ei kajastu. Tulemused on detailselt avaldatud üksnes Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboris ning Tervisekaitseinspektsiooni Tartu ja Tallinna Keemialaboris pestitsiididele uuritud puu-ja köögiviljade kohta. 2004. aasta analüüsitud proovid pärinesid nii köögiviljakasvatajate põldudelt, turgudelt kui jaekaubandusest, samuti piiripunktidest.
Analüüsitud ei ole teraviljasaadusi, nii kodumaiste kui imporditud jahutoodete, helveste ja leiva-saia kohta andmed praktiliselt puuduvad. Möödunud aastal leiti analüüsimiseks esitatud 311-st import puu- ja köögiviljaproovidest ühe või mitme taimekaitsevahendi jääke lubatud piires 199 proovis (64%). 18 proovis (5,9%), sh ühes lastetoidus ületas jääkide hulk lubatud piirnormi. Aasta varem ületas piirnorme 12,4 % importtoodangu proovidest. Kui 1999. aastal oli maksimumiks 5 erineva taimekaitsevahendi toimeaine jääkide leidmine ühes proovis , siis 2004. aastas avastati mõnes tsitruseliste ja viinamarjade proovis juba 6-8 erineva taimekaitsevahendi jääke. Piirnormi ületanud taimekaitsevahendite jääkidest teavitatakse rahvusvahelise häiresüsteemi kaudu kõiki teisi liikmesriike Euroopa Liidu liikmesriikidele on kehtestatud täiendav seire, millega on igale riigile kinnitatud kindel arv proove, ühtne otsitavate taimekaitsevahendite nimekiri ja ka ühtne analüüsitavate puu- ja köögiviljade nimekiri. Eesti liitus selle seirega alates 2005 aastast.
Mida tekitavad taimekaitsevahendite jäägid?

• Imasaliili (Imazalil) leidus 410-st uuritud proovist 59-s.
MÕJU TERVISELE: põhjustab kergeid ärritusi. USA Keskkonnakaitse Agentuuri andmetel põhjustab ka vähki.

• Tiabendasooli (Thiabendazoi) leidus 410-st uuritud proovist 50-s.
MÕJU TERVISELE: põhjustab kergeid ärritusi.

• Orto-fenüülfenooli (orto-Phenylfenole) leidus 410-st uuritud provist 48-s.
MÕJU TERVISELE: mutageenne mõju, rottidel leitud seos põievähi tekkega.

• Kloropürifossi (Chlorpyriphos) leidus 410-st uuritud proovist 39-s.
MÕJU TERVISELE: blokeerib atsetüülkoliinesteraasi närvierutuse ülekandes, halvab putukatel närvisüsteemi, põhjustab ka inimestel närvi- ja immuuntalitluse häireid.

• Karbendasiimi (Carbendazim) leidus 410-st uuritud proovist 27-s.
MÕJU TERVISELE: põhjustab kromosomaalseid häireid, hiirtel maksakasvajaid.

• Protsümidooni (Procymidone) leidus 410-st uuritud proovist 12-s.
MÕJU TERVISELE: antiandrogeense mõjuga, pärssides isassugutunnuste väljakujunemist.

• Vinklosoliini (Vinclozolin) leidus 410-st uuritud proovis12-s.
MÕJU TERVISELE: antiandrogeense mõjuga.

• sum.-Ditiokarbamaadi leidus 120-st uuritud proovist 50-s.
MÕJU TERVISELE: häirib munarakkude küpsemist.

Allikas: Handbook of Pesticide Toxicology Principles (R.Krieger) Academic Press, 200, USA Keskkonnakaitse Agentuur