Arvestades Tallinna Loodusmuuseumi laienemise piiratud võimalusi vanalinnas, on RAHVUSLIKU LOODUSMUUSEUMI parim koht just Maarjamäe klindiastang ja vana Lasnamäe Põhjamurru ala mitme hektari suurusel territooriumil. Ajakohase loodusmuuseumi kui looduse mitmekesisust eksponeeriva, kogusid säilitava õppe- ja teadusasutuse vajadus kasvab iga aastaga, ka seoses sellega, et päevakorral on loodusharidus, mis paneb aluse keskkonnatunnetusele. Loodusmuuseum sobib suurepäraselt rahvuspargi koosseisu just Maarjamäel Orlovi lossis asuva Ajaloomuuseumi vahetusse lähedusse. Olulisim on õigeaegselt reserveerida piisavalt avarat linnaruumi, et vältida muusikaakadeemia naabrusse kavandatud muusikakooli saatust. Kui seal oli konkurss korraldatud, eskiisprojekt valminud, suured summad riigieelarvest kulutatud, kerkis MERKO tahtel koolihoone asemele miljöösse sobimatu kõrgelamu.

Klindiastangu looduskaitse eeldab keskkonnaeetiliselt madalhoonestust, mis ei ulatu kõrghaljastuse ülemisest piirist (puude latvadest) kõrgemale. Sellega on hooned loodusesse n-ö peidetud ega saa häirida kauneid mere- ja linnavaateid. Kõrgelamute grupid klindi jalamil või kaldapealsel selle nõudega kokku ei käi. Pole ka mingit eripõhjendust, et neid just astangu lähedusse rajada – ahvatlev merevaade paistab ka kaugemalt.

Ühes Toompea paekaldalõigus on lähitulevikus vaja avada kogu läbilõige vahetuteks vaatlusteks, kus avaneks võimalus selgitada Maa elulugu Vanaaegkonna vanemas lõigus otse pealinna südames. Looduslikult parim koht selleks on Kitsepark Toompea põhjanõlval, kus alt üles paljanduvad kihid üle 20 m paksuses Obolus-liivakivist (fosforiiditase) kuni Lasnamäe ehituspaestiku keskosani. Geoloogilise läbilõike avamise käigus on sobiv aeg kujundada tugimüüri jalamile jalutusrajad Patkuli treppidest kuni Pika jala nõlvaterrassideni ning ehitada otsetrepp ülemisele vaateplatvormile läbi naaberhoone keldri. Miks mitte ehitada tulevikus sinna läbi looduslike kihtide ka tunnellift, mis liiguks läbi Balti klindi kujunemise aastamiljonite Maa ajaloos.

Jätkugu meis tasakaalu ja kainet meelt,
lahkumata tõe ja õigluse soovitud teelt.

Rein Einasto,
Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor