Suhkrumasendus ­ magus suhkrumürk

MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE

1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus ­ aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta isegi laiema definitsiooni: "Kahjulike mõjude tekitaja või millegi ärarikkuja".

Dr Martin liigitas rafineeritud suhkru mürgiks, kuna sellest on eemaldatud kõik eluandvad elemendid ­ vitamiinid ja mineraalid. "Mis järele jääb, koosneb puhtalt rafineeritud süsivesikutest."

Keha ei suuda kasutada selliseid rafineeritud tärklist ja süsivesikuid või seda ainult siis, kui on olemas vastavad proteiinid, vitamiinid ja mineraalid. Loodus paneb neid mineraale igasse taime sobivas koguses, et võiks toimuda just selle taime süsivesikute ainevahetus. Sellest ei jää midagi üle lisatud süsivesikute jaoks. Mittetäieliku süsivesikute ainevahetuse tagajärjel tekivad ,,mürgised ainevahetuse produktid", nagu näiteks [pyruvic acid] ja ebanormaalsed suhkrud, milles on viis süsiniku aatomit. [Pyruvic acid] ladestub ajus ja närvisüsteemis ning ebanormaalsed suhkrud punastes verelibledes. Need toksilised ainevahetuse produktid segavad rakkude hingamist. Rakkudel ei jätku piisavalt õhku ja nii ei saa nad korralikult elada ega funktsioneerida. Aja jooksul osa rakke sureb. See segab kehaosa tööd ja siit saabki alguse degeneratiivne haigus.

RAFINEERITUD SUHKUR ON SURMAV

Rafineeritud suhkur on surmav, kui seda seedivad inimesed, sest:

• suhkrust saab vaid seda, mida toitumisspetsialistid nimetavad "tühjadeks" või "paljasteks" kaloritest
• sellest puuduvad naturaalsed mineraalid, mis on olemas suhkrupeedis või suhkruroos
• suhkur imeb kehast välja tähtsad vitamiinid ja mineraalid, mida on vaja tema enda seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks
• igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada
• lõpuks, et kaitsta verd, hakkab organism tarvitama kaltsiumit luudest ja hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine.

MÕJUTAB KOGU KEHA

Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse osadesse: kõhule, tagumikule, rindadele ja reitele.

Kui need võrdlemisi ohutud kohad on täitumud, siis hakkavad rasvhapped jaotuma aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk.

Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda. (Normaalset aju tööd ei peeta millegipärast bioloogiliseks protsessiks nagu seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema. Valgeid vereliblesid tekib liiga palju ja kudede loome muutub aeglasemaks. Meie keha taluvus- ja vastupanujõud nõrgenevad. Selle tagajärjel ei suuda me kohaneda äärmuslike olukordadega, näiteks külm, kuum, sääsed, mikroobid.

SUHKUR JA AJU TÖÖ

Liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja glutamiinhappeid, mida leidub mitmetes aedviljades. B-vitamiinid mängivad olulist rolli glutamiinhappe poolitamisel [into antagonistic-complementary compounds], mis toodavad "kontroll"-reageeringu ajus. B- vitamiine toodavad ka sümbiootilised bakterid, mis elavad meie sooltes. Igapäevane rafineeritud suhkur tapab need bakterid ja B-vitamiini meie kehas jääb väga väikeseks. Liigne kogus suhkrut teeb uniseks; arvutusvõime ja mälu taanduvad.

SUHKUR: OHTLIK INIMESTELE JA LOOMADELE

Laevaga karile sõitnud meremehed, kes üheksa päeva sõid-jõid vaid suhkrut ja rummi, kogesid midagi karmi: lood, mida nad rääkisid, tekitasid tõsiseid avalike suhete probleeme suhkru müüjatele [pushers].

See juhtus 1793. aastal, kui suhkrulastiga laev karile sõitis. Viis ellujäänud meremeest päästeti pärast üheksapäevast üksildust. Nad olid väga raskes seisundis, olles söönud-joonud vaid suhkrut ja rummi.

Väljapaistev prantsuse füsioloog F. Magendie sai sellest juhtumist inspiratsiooni ja tegi hulga katseid loomadega. Tulemused avaldas ta 1816. Nendes katsetes toideti koeri ainult suhkru, oliiviõli ja veega. Kõik koerad surid.

Karilesõitnud mehed ja prantsuse füsioloogi eksperimendid koertega tõestasid ühte asja: suhkur palja dieedina on hullem kui mitte midagi. Palja veega saab päris pikka aega elada. Suhkur ja vesi tapavad su. Inimesed (ja loomad) "ei suuda elus püsida, olles suhkrudieedil".

Surnud koerad professor Magendie laboratooriumis hoiatasid suhkrutööstust vaba teadusliku otsingute/uuringute ohu eest. Sellest päevast kuni tänaseni on suhkrutööstus investeerinud miljoneid dollareid kardinatagusesse teadusesse. Parimad teaduslikud nimed, keda raha suudab osta, on palgale võetud lootuses, et ühel päeval nad suudavad välja tulla vähemalt millegi pseudoteaduslikuga, mis natukenegi toetaks suhkru tarbimist.

Kuid igal juhul on tõestatud, et (1) suhkur mängib tähtsat rolli hammaste lagunemisel; (2) suhkur põhjustab ülekaalulisust; (3) suhkru eemaldamine (igapäevasest) dieedist/menüüst on ravinud [of crippling] ülemaailmsetest haigustest, nagu diabeet, vähk ja südamehaigused.

Sir Frederick Banting, insuliini kaasavastaja, märkas Panamas 1929, et suhkrukasvanduste omanikel, kes sõid suurel määral oma rafineeritud suhkrut, oli sageli diabeet. Kuid kohalike roolõikajate hulgas polnud diabeeti ­ nemad pidid ju leppima üksnes töötlemata suhkruroo närimisega.

"PALGATUD PSEUDOTEADUS" ­ MÜÜGIMEETOD

Lõppematu ind suurema turu järele on põhjustanud pseudoteaduse tekke, kus kasutatakse argumentidena inimesi või juhtumeid, mis on kontrollimiseks kättesaamatud. Samas kasutatakse inimesi, kelle teaduslik taust on küsitav. Mõned ammused kommentaatorid on nimetanud seda palgatud pseudoteaduseks.

Kui suhkruküsimus muutus teravaks, siis tegi Briti alamkoda avalduse, et "suur doktor Rush Philadelphiast on öelnud, et suhkrus on rohkem toitaineid kui ükskõik millises teises aines sama kaalu kohta." Samal ajal esines ,,suur" doktor Rush Philadelphiast veendumusega, et hulluksmineku põhjus on masturbatsioon!

Me ei peaks olema üllatunud, lugedes McCollumi raamatu "A History of Nutrition" (toitainete ajalugu) sissejuhatusest: "Raamat on avaldatud The Nutrition Foundation, Inc. toetusel, kes aitas katta suure osa avaldamisega seotud kulutustest". Võite küsida, mis laadi organisatsioon on "The Nutrition Foundation, Inc."? Autor ja kirjastaja ei vasta sellele. Tuleb välja, et see ühendab selliseid juhtivaid suhkruturustamise konglomeraate nagu American Sugar Refining Company, Coca-Cola, Pepsi-Cola, Curtis Candy Co., General Foods, General Mills, Milk Co. ja Sunshine Biscuits ­ kokku umbes 45 sellist kompaniid.

Kui uurijad hammustasid enda toitjate kätt ja uudised levima hakkasid, siis oli see kõigile piinlik. 1958. aastal teatas ajakiri Time, et Harvardi biokeemik ja tema assistendid olid teinud rohkem kui kümme aastat tohutul hulgal katseid hiirtega Sugar Research Foundation, Inc.-i rahastatuna ­ 57 000 dollari eest. Uuringute eesmärk oli teada saada, kuidas kahjustab suhkur hambaid ja kuidas seda ära hoida. Neil läks kümme aastat, et avastada ­ suhkru põhjustatud hammaste lagunemist pole võimalik ära hoida. Kui uurijad andsid ajakirjas Dental Association Journal oma uurimistulemustest teada, siis kuivas uurijate rahaallikas kokku. Sugar Research Foundation lõpetas uurijate toetamise.

Mida rohkem teadlasi petavad nende lootusi, seda rohkem peavad suhkruturustajad tuginema reklaamil.

edasi ...