SAHHAROOS: "PUHAS" ENERGIA KÕRGE HINNAGA

Kui kahekümnendatel aastatel kalorid esimest korda kuulsaks said ja igaüks neid loendama õppis, siis tulid suhkruturustajad välja uue ideega: nad uhkustasid, et ühes kilogrammis suhkrus sisaldub 5500 kalorit. Selle järgi sisaldub pisut rohkemas kui sajas grammis suhkrus päevane energiavajadus. "Kui sa võiksid hankida kogu oma toidu energia nii odavalt kui suhkrukalorid, siis tuleks su aastane arve üsna pisike," ütlesid suhkruturustajad. "Kui suhkur maksaks seitse senti nael, siis maksaks terve aasta vältel suhkrust toitumine 35 dollarit." See on väga odav viis enda tapmiseks!

"Loomulikult, me ei ela vaid sellisel tasakaalustamata dieedil," nõustusid nad lõpuks. "Kuid see number näitab, kui odav on suhkur energiarikka toiduna. See, mis kunagi oli luksus rikastele, on nüüd toiduks vaestelegi."

SUHKRU PUHTUS

Hiljem kuulutasid suhkru turustajad, et nende suhkur on 99,9-protsendilise puhtusega. "Ükski toit meie igapäevases dieedis pole puhtam," kinnitati meile. Mida tähendab puhtus, peale vaieldamatu fakti, et sealt on rafineerimisega kõrvaldatud kõik vitamiinid, mineraalid, soolad, kiudained ja proteiinid? Selle peale leidsid suhkru turustajad uue tähenduse sõnale "puhas".

"Seda ei tule sorteerida nagu ubasid või pesta nagu riisi. Iga tera on täpselt nagu iga teinegi. Selles pole kübetki mustust. Pole kasutuid konte nagu lihas ega paksu nagu kohvis."

"Puhas" on suhkruturustajate kõige armsam omadussõna, sest see tähendab ühte asja keemikutele ja teist asja tavalistele lihtsurelikele. Kui mett nimetatakse puhtaks, siis see tähendab, et ta on oma loomulikus olekus (näpatud otse mesilastelt), ilma sahharoosi lisanditeta ja seal pole ka kahjulikke lisandeid, mida võib olla pritsitud lilledele. See ei tähenda, et mesi oleks siis vaba mineraalidest, nagu jood, raud, kaltsium, fosfor ja mitmesugused vitamiinid. Sedavõrd tugev on puhastusprotsess, mille läbivad suhkrupeedid või suhkruroog rafineerimisel. Seda võib keemilise puhtuse poolest võrrelda keemiku laboririiulitel leiduvate morfiini või heroiiniga. Milline on sellise abstraktse keemiline puhtuse toiteväärtus, seda suhkruturustajad ei ütle.

KIIRENERGIA ­ MILLISE HINNAGA?

Alates Esimesest maailmasõjast on suhkruturustajad oma propagandat esitanud valmisoleku võtmes. "Dietoloogid on juba ammusest ajast tundnud suhkru kõrget toiteväärtust," ütles suhkrutööstus 1920ndatel. "Kuid Esimese maailmasõja ajal saadi sellest päriselt aru. Suhkru energiat loov vägi jõuab muskliteni minutitega ja seepärast jagati seda sõduritele enne rünnakut." Suhkruturustajad on aastaid korranud oma kiidulaulu sahharoosi energiat loovast väest, sest selles lihtsalt pole mitte midagi muud. Kalorid ja sõltuvust tekitav maitse ­ need on sahharoosi ainsad omadused.

Kõik muud toidud sisaldavad energiat ja veel midagi. Kõik toidud sisaldavad toitaineid järgmiste asjade näol: proteiinid, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalid. Sahharoos sisaldab vaid kalorilist energiat. Punkt. "Kiire" energia, millest suhkruturustajad räägivad, jõud, mis paneb lapsi mööda seinu üles ronima, põhineb asjaolul, et rafineeritud sahharoos ei seedu mitte suus ega ka mitte maos, vaid läheb läbi maole järgnevate soolte otse verre. Ebatavaliselt suur kiirus, millega sahharoos verre satub, teeb rohkem kurja kui head.

MITTE KÕIK SUHKRUD EI OLE HEAD

Suhkru müügimehed [pushers] kasutavad ära inimeste teadmatust eri suhkrutüüpide kohta. Glükoos on suhkur, mida tavaliselt leidub koos teiste suhkrutega nii puuviljades kui ka aedviljades. See on kõikides taimedes ja loomades toimuva ainevahetuse võtmematerjal. Paljud meie põhitoiduained muudab glükoosiks keha. Glükoos sisaldub veres ning sageli kutsutakse seda veresuhkruks. Dekstroos, mida kutsutakse ka maisisuhkruks, saadakse sünteetiliselt tärklisest. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos linnasesuhkur, laktoos piimasuhkur. Sahharoos on rafineeritud suhkur, mida saadakse suhkrupeedist või suhkruroost.

Glükoos on alati olnud inimese veres oluline element. Sahharoosisõltuvus on midagi uut inimlooma ajaloos. Inimesed kasutavad sõna "suhkur" kahe eri aine jaoks, mis on üksteisest tegelikult liiga erinevad, et neid identseks pidada. Neil on erinev keemiline struktuur ja nad mõjutavad keha üsna erinevalt. See loobki segadust.

Suhkruturustajatelt kuuleme veel ühte udujuttu. Meile räägitakse, kui tähtis on suhkur inimese kehas, kuidas selle ainevahetus produtseerib soojust jne. Nad räägivad loomulikult glükoosist, mida toodetakse meie kehas. Kuid kuulajale jääb mulje, et jutt käib sahharoosist, mida toodavad rafineerimistehased. Kui sõna "suhkur" võib tähendada glükoosi sinu veres ja sahharoosi sinu Coca-Cola-s, siis see on kasulik suhkruturustajatele, kuid kahjulik kõigile teistele.

Inimesi pannakse mõtlema oma kehast samal viisil nagu pangaarvest [cheque account]. Kui inimesed kahtlustavad, et nende veresuhkur on madal, siis nad on programmeeritud mõtlema, et oleks vaja juua limonaadi [sodas] või süüa midagi magusat kommiautomaadist. Tegelikult on see halvim, mida nad teha võivad. Glükoosi tase ongi veres madal, kuna nad söövad sahharoosi. Inimesed, kes on loobunud sahharoosist, leiavad, et glükoosi tase veres taastub normaalsele tasemele ja püsib seal pidevalt.

"Toodetud looduslikest toiduainetest" ­ nii räägivad pidevalt suhkruturustajad, toode toote järel. Sõna from [millest] ei ole televisioonis rõhutatud. Kuid peaks. Isegi rafineeritud suhkur on tehtud looduslikest toiduainetest. Selles pole midagi uut. Looduslikud toiduained on suhkruroog ja suhkrupeet. Kuid see neljatäheline sõna from [millest] annab vaevalt märku sellest, et 90% suhkrupeedist või suhkruroost on kõrvaldatud. Samuti võiks ka kuulutada, et heroiin on toodetud looduslikest lähtematerjalidest. Oopiumimoon on sama looduslik kui suhkrupeet. Nii käitub inimene.

Kui sa soovid suhkrust loobuda supermarketis, siis selleks on ainult üks moodus. Ära osta midagi, millel pole suurelt kirjas "Ei ole lisatud suhkrut". Sõna "süsivesikud" tarvitamine "teadusliku" sõnana suhkru kohta on muutunud tavaliseks kaitsemeetodiks suhkruturustajate poolt ja ka meedikutest suhkrukaitsjate poolt. See on nende kaitsevarje.

ÕIGE TOIDU KOOSTAMINE

Loobu valgest suhkrust ja valgest jahust ning asenda need täisteradega, aedviljadega ja käesoleval aastaajal kättesaadavate viljadega ­ see on iga mõistliku loodusliku toitumise põhimõte. Muutes oma süsivesikute kvaliteeti muudad oma elu ja tervise kvaliteeti. Kui sa sööd kvaliteetset looduslikku toitu, siis kvantiteet hoolitseb ise enda eest. Mitte keegi ei hakka sööma poolt tosinat suhkrupeeti või suurt hulka suhkruroogu. Isegi kui seda tehtaks, siis see oleks vähem ohtlik kui 30­100 grammi suhkrut.

Nii looduslikud suhkrud (mees ja puuviljades) kui ka rafineeritud valge aine (sahharoos) näivad pidurdavat seedemahlade eraldamist ning samuti pidurdab mao loomulikku liikumisvõimet. Suhkur ei seedu suus nagu teraviljad või maos nagu loomaliha. Kui süüa paljast suhkrut, siis see läbib kiiresti mao ning läheb edasi peensoolde. Kui süüakse küpsetist [bread], milles on suhkrut ja kokat, siis need ootavad koos hamburgeri ja saiaga, et neid hakataks seedima. Niikaua, kui magu tegeleb loomsete proteiinidega ja rafineeritud tärklisega küpsetises, siis suhkur garanteerib kiire happelise käärimise soojas ja niiskes keskkonnas.

Üks suhkrutükk kohvis peale võileiba on piisav käärimisprotsessi käivitamiseks. Üks karastusjook koos hamburgeriga on piisav mao töö seiskamiseks. Suhkur koos teraviljadega, sõltumata sellest, kas sa ostad magustatud teravilja [müsli ­ tõlk] või lisad ise suhkrut, garanteerib happelise käärimise.

SUHKUR JA VAIMNE TERVIS

Probleemid hakkasid "Valgustatuse Ajastul", kui suhkur liikus apteegiretseptidelt kommitootjate maiustustesse. "Suur hullude vahistamine", nagu üks ajaloolane seda kutsub, algas 17. sajandil, pärast seda kui suhkru tarbimine Britannias oli suurenenud kahesaja aasta jooksul näputäiest või kahest tünni õlle kohta kuni ca 1 miljoni tonnini aastas. Sel ajal hakkasid Londoni arstid jälgima ja registreerima "suhkrupalaviku" [sugar blues] nähtavaid haigusnähte ja sümptomeid.

Vahepeal, kui suhkrusööjatel polnud otseseid füüsilisi sümptomeid ja arstid olid hämmastunud ­ siis ei tembeldatud patsiente enam nõiututeks, vaid hulludeks, segasteks, emotsionaalselt tasakaalututeks. Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus [displeasure] ­ ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse.

edasi ...