Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid või hullunud kuutõbised ­ kõigist neist sooviti vabaneda. Vaimuhaiglad tulid nõia- ja ketserijahiga toime veidi valgustunumal ja humaansemal viisil; nõnda teostati sotsiaalset kontrolli. Arstid ja preestrid tegid räpast tänavapuhastuse tööd, mille eest neile tasuti kuninglike teenetega.

Esialgu, kui Pariisis asutati kuningliku määrusega üldine haigla, siis paigutati sinna 1% linna elanikkonnast. Sellest ajast kuni kahekümnenda sajandini tõusis linnades koos suhkru tarbimisega ka patsientide arv. Kolmsada aastat hiljem on "emotsionaalselt tasakaalutud" inimesed muudetud jalutavateks automaatideks; nende aju kontrollitakse psühhoaktiivsete ainetega.

Tänapäeva ortomolekulaarse psühhiaatria pioneerid, nagu näiteks dr Abram Hoffer, dr Allan Cott, dr A. Cherkin ja dr Linus Pauling on kinnitanud, et vaimsed haigused on müüt ja et emotsionaalsed häired on vaid esmased sümptomid ilmselgest olukorrast, kus inimese organism ei suuda enam taluda suhkrusõltuvuse stressi.

Raamatus "Ortomolekulaarne psühhiaatria" kirjutab dr Pauling: "Aju- ja närvikude sõltub rohkem keemiliste reaktsioonide kiirusest kui teiste organite ja kudede toimimisest. Ma usun, et vaimuhaigused on enamjaolt põhjustatud ebanormaalsest reaktsioonikiirusest, mida tingib geneetika ja dieet ning samuti ebanormaalsetest vajalike ainete molekulaarsest kontsentratsioonist... Toidu ja arstimite valik maailmas läbib kiiret teaduslikku ja tehnoloogilist muutust, mis ei pruugi alati endaga kaasa tuua parimat."

Megavitamiini B3 teraapias ravimaks skisofreeniat märgib doktor Abram Hoffer: "Patsientidel soovitatakse järgida head tasakaalustatud toidusedelit, milles on piiratud sahharoosi ja sahharoosirikkaid toite."

Kliinilised uurimused hüperaktiivsete ja psühhootiliste lastega, samuti ka ajukahjustusega ning õppimisraskustega lastega, on näidanud, et "kui suguvõsas on ebanormaalselt palju diabeetikuid ­ see tähendab, et on palju vanemaid ja vanavanemaid, kes ei suuda suhkrut seedida. Ebanormaalselt madal on vere glükoos ehk funktsionaalne hüpoglükeemia lastes endis, mis näitab, et nad ei suuda suhkrut seedida. Sõltuvus ebanormaalselt suurest suhkrukogusest toidus nendelsamadel lastel, kelle organism ei suuda seda taluda."

"Uurides skisofreenikute dieeti, märkame, et nende dieet koosneb rikkalikust kogusest maiustustest, kommidest, kookidest, kohvist, kofeiinirikkastest jookidest ja suhkruga valmistatud toitudest. Peaks elimineerima või oluliselt piirama toitusid, mis stimuleerivad neerupealseid."

SUHKUR JA NEERUPEALSED

1940ndatel taasavastas John Tintera endokriinsüsteemi elulise tähtsuse ja eriti tema tähtsuse "patoloogilises mentaalsuses" ehk "[brain boggling]". Uurides 200 hüpoadenokortitsismi (adekvaatse neerupealse kortisoolhormooni [adrenal cortical hormone] loomise puudulikkus või nende hormoonide ebasobiv kogus) juhtumit, leidis ta oma patsientide põhilisteks kaebusteks olevat samad, mis inimestel, kelle organism ei suuda omastada suhkrut: väsimus, närvilisus, depressioon, kartus, iha magusa järele, alkoholitalumatus, suutmatus kontsentreeruda, allergiad, madal vererõhk. See on ju suhkrupohmelus!

Lõpuks nõudis dr Tintera, et kõik tema patsiendid teeksid läbi neljatunnise glükoosi tolerantsi testi (GTT), et teada saada, kas nad suudavad suhkrut omastada. Tulemused olid niivõrd üllatavad, et nad pidid testi uuesti tegema. Hiljem vabandasid, et arvasid tulemused olevat valed. Neile jäid müstiliseks graafikud lamedate kaartega, mis pärinesid häiretega noorukitelt. Seda laboratoorset protseduuri oli enne rakendatud füüsiliste diabeedi ilmingutega patsientidele.

Glükoosi tolerantsi test võib vanematel ja arstidel kokku hoida lugematu arvu tunde ja väikseid varandusi, mida kulutatakse lapse hinge ja koduse keskkonna uurimiseks. Kusjuures uuritakse küsitava väärtusega tegureid.

Negativism, hüperaktiivsus ja kangekaelne vihameel distsipliini suhtes on täielikud indikaatorid vähemalt järgmiste laboratoorsete testide jaoks: uriinianalüüs, täielik vereanalüüs [complete blood count], [PBI determination] ja viietunnine glükoosi tolerantsi test. GTT-d võib teha noortel lastel mikromeetodiga ilma kaasneva traumata patsiendis [vereproov ­ tõlk]. Ma olen innustanud, et need neli testi oleksid alati tehtud kõikidel patsientidel, isegi enne haigusloo uurimist ja füüsilist läbivaatust.

Peaaegu igas arutluses narko- ja alkosõltuvusest ja skisofreeniast väidetakse, et puuduvad ilmsed tunnused, kes võiks olla nende nähtuste tulevased ohvrid. Kuid peaaegu alati väidetakse, et need inimesed on emotsionaalselt ebaküpsed. Meie siht on kaua aega olnud veenda igat arsti, sõltumata tema orientatsioonist, olgu see psühhiaatria, geneetika või psühholoogia, et valdaval enamikul juhtudel on alati tegemist ühte tüüpi endokriinse indiviidiga: [hypnoadenokortic].

Tintera avaldas mitmeid revolutsioonilisi materjale. Taas ja taas rõhutas ta, et paranemine, leevendus, tervenemine "sõltub kogu organismi normaalse funktsioneerimise taastamisest". Tema esimene ravi oli dieet. Uuesti ja uuesti rõhutas ta: "Dieedi tähtsust ei saa ületähtsustada." Ta pani ette [dieedist ­ tõlk] eemaldada suhkur jäädavalt kõikides vormides ja kujudes.

Samal ajal kui Egas Moniz Portugalist sai Nobeli preemia skisofreenia ravimise väljatöötamise eest lobotoomilise operatsiooniga, siis Tintera palk olid pidevad meditsiiniõpetlaste rünnakud. Kuna Tintera soovitus loobuda suhkrust, et ravida "skisofreeniat", piirdus vaid avaldamisega meditsiiniajakirjaga, siis teda ignoreeriti. Teda oleks aktsepteeritud, kui ta oleks jäänud oma territooriumile ­ endokrinoloogiasse. Isegi kui ta pakkus välja, et alkoholism on seotud neerupealsetega, mida on piitsutatud suhkru liigtarbimisega, siis ta jäeti omaette; sest meedikud olid otsustanud, et alkoholism on neile vaid tüütav asjaolu ning see teema jäeti Anonüümsetele Alkohoolikutele. Ent kui Tintera söandas kirjutada laialt levinud ajakirjas, et "on naeruväärne rääkida erinevatest allergiatest, kui on olemas vaid üks, milleks on kahjustatud neerupealsed... suhkru poolt", siis teda enam ei ignoreeritud.

Allergikutel on omavahel askeldamist. Allergikud lõbustavad aastaid üksteist lugudega eksootilistest allergiatest ­ alates hobuse sulgedest [horse feathers] ning lõpetades vähi sabadega. Kuid siis ilmub keegi, kes ütleb: lõpetage suhkru tarbimine.

Võib-olla tegi Tintera enneaegne surm 57 aasta vanusena 1969 meedikutele lihtsamaks aktsepteerida avastusi, mis kunagi paistsid kauged idamaised meditsiinilised teesid geneetika ja dieedi kohta, yin ja yang. Tänapäeval korrutavad kogu maailma arstid seda, mida Tintere ütles aastaid tagasi: mitte kedagi ei peaks enne "psühhiaatriliselt ravima", ükskõik kus, ükskõik millal, enne kui pole tehtud glükoosi tolerantsi testi, et teada saada, kas nende organism kannatab suhkrut.

Nii-öelda preventiivne meditsiin läheb kaugemale. Me vaid arvame, et suudame suhkruga toime tulla, sest kunagi meil ju olid tugevad neerupealsed. Milleks siis oodata, kuni nad märku annavad, et neerupealsed on läbi kulunud? Juba praegu võiks lõpetada suhkru tarbimise, igal kujul ja igas vormis. Alustada võiks näiteks limonaadiga, mida sa praegu käes hoiad.

See on tõesti üllatav, mida me meditsiini ajaloost võime leida. Läbi sajandite on kõrvalekalletega inimesi põletatud nõidumise pärast, omandi pärast on rakendatud eksortsismi, sulustatud hulluse pärast, piinatud ennastrahuldava hulluse pärast [tortured for masturbatory madness], psühhoosi puhul on rakendatud psühhiaatriat, teostatud lobotoomilisi operatsioone skisofreenikutele. Kui palju neist patsientidest oleks kuulanud, kui kohalik arst oleks neile öelnud, et nende ainuke mure on suhkrupohmelus?!

Jumal, õnnista!

Toidu ja ravimite administratsioon pole neile väidetele oma hinnangut andnud. See informatsioon ja need tooted pole mõeldud ühegi haiguse diagnoosi, ravi või preventsiooni jaoks. Kõikide tõsisemate tervisehädade puhul konsulteeri kvalifitseeritud arstiga.

Toimetaja märkus:

See artikkel on toimetatud ja tehtud väljavõtete põhjal raamatust "Sugar Blues" ["Suhkru pohmelus"], (c) 1975 William Dufty. Põhiliselt on kasutatud peatükke "Usk suhkrusse", "Surnud koerad ja inglased" ja "Mida ütlevad spetsialistid". Raamatu avaldas algselt: Chilton Book Company, Padnor, PA, USA. Warner Books, Inc., NY, kes avaldas raamatu 1976 ja 1993 aprillis, kuid niipalju kui meie asjast aru saame, on raamat läbi müüdud ja autor William Dufty on surnud. [2005 sept seisuga on raamat Amazonist saadaval ­ tõlk].

Väljavõte: Nexus Magazine, Volume 7, Number 1 (December 1999 - January 2000). PO Box 30, Mapleton Qld 4560 Australia.

edasi ...