VALGE SUHKUR: TAPAB SIND AEGLASELT

Ma tahan kohe alguses selgitada, et see on lõppematu teema, sest ilmnes, et tegu on ühe enim uuritud teemaga, millega olen kokku puutunud. Esialgu soovisin läheneda suhkru teemale tervise seisukohalt, kuid see viis mind ajaloo juurde, täpsemalt küsimuseni ­ mis rolli mängis suhkur Aafrika inimeste orjastamisel? Enne kui räägin, kuidas toimib suhkur meie kehale, räägime lähemalt, kui kaugele võib viia ahnus selle narkootikumi [drug] järele.

Esiteks ja kõigepealt tsiteerin "Aafrika holistliku tervise" autorit dr Imhotep Llaila Afrikat: "Valge suhkur on magus, see on imeline, see on hea, kuid sellegipoolest on ta narko [drug]!" Eurooplaste alatute tegude tõttu liigitatakse suhkur teadlikult samasse kategooriasse looduslike suhkrutega, mis esinevad näiteks suhkrupeedis või suhkruroos. Me ei räägi looduslikest suhkrutest, vaid rafineeritud suhkrust, nagu seda valget kristalset ainet tegelikult nimetatakse. "Sugar Blues" ["Suhkrupohmelus"] autor William Dufty: "Suhkur pole midagi muud kui kemikaal. Võetakse suhkrupeedi- või suhkruroomahl, siis tehakse sellest siirup, seejärel rafineeritakse pruuniks suhkruks ja lõpuks kummalisteks valgeteks kristallideks."

Valge suhkur ehk rafineeritud sahharoos on kõrgrafineeritud süsivesik, mida tehniliselt nimetatakse drug [narko, uimasti, erguti, arstirohi]. Rafineeritud suhkur on drug. Kui me vaatame selle definitsiooni Websteri sõnaraamatust, siis loeme: "(1) Aine, mida kasutatakse rohuna haiguse raviks; (2) Narko, mis nüristab meeled". Kui sa vaatad seda ühiskonda ja YT vajadust masside "kontrollimiseks", siis sa märkad, et see on neil kõige tapvam relv.

SUHKUR: SEOS AAFRIKLASTE ORJASTAMISEGA

Dr Afrika räägib valgest suhkrust, mida kasutati Aafrika inimeste orjastamiseks. Rafineeritud sahharoos mitte ainult ei orjasta keha sisemisi organeid, ei destabiliseeri meie sisemist biokeemilist tasakaalu, röövides meie kehalt olulised vitamiinid ja mineraalid, vaid tema tarvitamine oli üks põhjustest, mis viisid meie esivanemate orjastamiseni.

Suhkrul on sõltuvust tekitav maitse ja sõltuvusest tuleneb ahnus. Looduslikud suhkrud, mida leidub mandlites, kastanites, kreeka pähklites, pistaatsiapähklites, õuntes, viigimarjades, viinamarjades, oliivides, odras, nisus, rukkis, hirsis, kurkides, melonis (arbuusis), jaanikauntes, müntides, sibulates, küüslaugus, läätsedes, sinepis, zenzennis ja mees, on olemas olnud sama kaua kui inimesed, kuid rafineeritud sahharoos tekkis alles hiljuti. Suhkrupeedi kasutamine ilmnes esmakordselt 600 e.m.a. Ida-Indias ja seda näriti. 325 e.m.a uuris [explore] Aleksander Suure määratud admiral Nearchuse armee ida-hindusid. Siis puutusid kreeklased esmakordselt kokku sellise suhkruga, kirjeldades seda kui mee kasvamist peetides ja roos. Mitmed Induse oru elanikud tegid sellest hapendatud [fermented] jooki. Dufty järgi: "Mõnikord nimetati seda ,,India soolaks" või ,,meeks ilma mesilasteta" ja seda imporditi väikestes kogustes tohutu raha eest. 300 e.m.a. kasutasid kreeklased seda ravimina ja 600 e.m.a. Pärsias tunti suhkrut imerohuna katku vastu. Pidage meeles, et ma räägin suhkrust, mida kuumutati, rafineeriti ja siis tahkestati suhkrupeedi mahlaks, mitte aga valgest pulbrist, millest on eemaldatud kõik looduslikud elemendid."

Umbes 600 m.a.j. võimaldasid Pärsia empiiris Djondisapour ülikooli uuringud suhkrupeedi mahla tahkeks rafineerida, ilma et see oleks hapnema läinud. Pärslased hakkasid kasvatama suhkrupeeti, avades uksed ülemaailmsele kaubavahetusele. Hiinlased importisid Bokharast pätsikesi [loaves], mida kutsuti "kivi-mesi". Bokharas õpiti seda vedelikku koorima ja piima lisand andis sellele lõpliku valge värvuse. "Toidu ajaloo" autor Reay Tannahill: "Rooma kirjanik Discorides annab sellele uue nime saccharum (hiljem nimetatakse sahhariiniks), kirjeldades seda järgmiselt: ,,tahke mee liik, mida kutsutakse saccharum ja mida leidub peetides Indias ja Arabia Felixis; konsistents on nagu soolal ja on hammaste all rabe'. Sel ajal peeti suhkrutükki haruldaseks ja kalliks imerohuks, mille järele oli suur nõudlus surmava katku ajal. See nimi muutus hiljem khanda' ks ja lõpuks sai sellest inglise sõna candy [komm] [after surviving the further invasionz of the Muslimz with their Latin tongues].

Pärast islami tõusu sai suhkrust poliitilise altkäemaksu vahend, inimesed olid valmis andma oma hinge selle eest. Nii tekkis kadedus. [After the rise of Islam, sugar became a potent political form of bribery, where all kindz of people would sell their very soulz for it. This is where the greed came in. European invaderz of Kemet found that their ambassadorz of the Kemetic court were being corrupted by the sugar habit and won over by bribes of costly spices and sugar.]

130 m.a.j. saatis paavst Clement V teele kristlikud ristisõdijad (kindlasti mäletad ajaloost Constantinust (ca 1000 m.a.j.), kes rüüstas kohalikke külasid ja sundis inimesi valima ,,kristlust või surma"). Nende strateegia võttis kokku Dufty: "Sulta maal [Aafrikas] kasvab suhkur suurtes kogustes ja sealt saavad sultanid palju sissetulekuid ja makse. Kui kristlased vallutaksid maa, siis see põhjustaks sultanile suuri kahjusid ja [at the same time Christendom would be wholly supplied from Cyprus]." Mis järgnes, oli seitse sajandit piinamist, jättes maha orjanduse genotsiidi ja organiseeritud vägivalla.

edasi ...