Steviat on lihtne kasvatada. Ta on imeline maitsestaja, tal on raviomadused ja ta on vähese kalorsusega. Steviaga on hea küpsetada/keeta ja tema põllumajanduslik väärtus on suur. Steviat kasutatakse laialdaselt Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Miks pole stevia igapäevane sõna ülejäänud maailmas? Stevia rebaudiana bertoni on taim, mis pärineb Paraguayst. Teda tuntakse ka meetaime või meelehe nime all ning sarnaseid nimevariatsioone on tal veelgi. Kui steviat kasvatatakse loomulikul teel viljakas pinnases, kasvab küps taim umbes 65 cm laiuseks ja 180 cm kõrguseks. Ajalugu näitab, et selle taime lehti on kasutanud sadu aastaid Guarani indiaanlased, kes kutsusid seda taime caá-êhê'ks. Põhiliselt kasutati teda magustajana tees, mida tuntakse maté nime all. Teda kasutati meditsiinilisel otstarbel, aga ka suupistena. Stevia lehte peetakse 150­300 korda magusamaks kui rafineeritud suhkrut.

1800. aastate lõpus oli M. S. Bertoni esimene, kes dokumenteeris stevia. 1931. aastal eraldasid prantsuse keemikud taimest steviosiidi, mis oli väga magus ja samal ajal kristalne. Stevia taime kaaluti magustajana kasutusse võtta sellal, kui Inglismaa oli Teise Maailmasõja päevil toidupuuduses. Kuid see huvi kustus, kui suhkur taas välja ilmus. Sellest ajast on steviat palju kasutatud küll Aasia ja Lõuna-Ameerika maades, kuid USA, Kanada, Austraalia ja Euroopa pole steviat magustajana kasutusele võtnud. Nad valivad suhkru (peedist või roost) või aspartaami- põhiste ja teiste kunstlike magustajate vahel. On rohkem kui 150 eri liiki steviat, kuid magus on ainsana stevia rebaudiana bertoni. Stevia lehest pärinevad süsivesikutel põhinevad ühendid on võimalik eraldada glükosiidiks, mida täpsemalt nimetatakse steviosiidiks. [Stevioside is a glycoside of the diterpene derivative steviol] ja see on taime loomulik komponent. Steviosiid on väga magus ja seda on lehtedes kuni 13%. Lisaks sellele on taimes veel kahte magusat ainet: [rebaudiosides] ja [dulcosides].

Stevia positiivne mõju tervisele

Uuringud on näidanud mõningaid stevia positiivseid külgi ja meditsiinilisi kasutusvõimalusi. Illinoisi ülikoolis avaldatud materjal aastast 1992 "College of Dentistry" leidis, et steviosiid ei ole kantserogeenne, vaatamata sellele, et on intensiivne looduslik magustaja. Jaapanlaste uuring aastal 2002 Nihoni ülikoolis avaldas, et steviosiid pidurdab põletiku levikut hiirtel, kellel on nahavähk. Taiwani uuringud näitavad stevia kasutusvõimalusi vererõhu reguleerimisel. Taipei meditsiiniülikool avaldas 2002. aastal rottide abil tehtud uurimuse, mis näitas, et steviosiid alandab vererõhku. Teises Taipei meditsiiniülikooli uuringus, mis avaldati 2000, uuriti inimesi ja leiti, et "suuline steviosiidi manustamine on heakskiidetav ja efektiivne meetod, mida võib pidada alternatiivseks või täiendavaks teraapiaks ülipinges [hypertension] olevatele inimestele."

Kahes hilisemas taanlase Jeppeseni jt uuringus Aarhusi ülikooli haiglas Taanis on märgitud, et pärast loomkatseid hiirtel ja rottidel on leitud, et steviosiidil on potentsiaali tüüp-2-diabeedi ravis. Loodusterapeudid on kasutanud steviat mitmeid aastaid, et reguleerida veresuhkru taset. 28. juunil 2002 teatab Austraalia rahvuslik ringhääling ABC (http://www.abc.net.au), et steviosiidi võib kasutada tilkadena eine juurde, et hoida vere glükoosi tase "normi lähedal". Stevia kasutajad on märganud külmetuste ja palavikuhaiguste vähenemist. See taim võib aidata ka kaalus maha võtta, vähendades isu, samuti aitab see vähendada tubaka ja alkoholi iha [cravings]. Stevia leht sisaldab samuti mitmesuguseid vitamiine ja mineraale, kaasa arvatud vitamiinid A ja C, tsink, [rutin], magneesium ja raud.

Steviat on kasutatud Lõuna-Ameerikas aastaid diabeedi raviks ning soovitatud seda inimestele, et vabastada nad insuliinisüstimisest. Seda on kasutatud kohalikult nahavähi vastu ja [candidiasis] raviks. Healthfree.com veebileht möönab stevia kasutust naha hoolduseks. Seda võib kasutada naha parema väljanägemise nimel ja akne raviks, samuti teiste nahakahjustuste ja -häirete puhul, kaasa arvatud dermatiit, ekseem ja seborröa [seborrhoea]. Veebileht väidab veel, et stevia võib aidata tervendada sisselõikeid ja kriimustusi, kusjuures kiiresti ja ilma armistumiseta.

Brian Morley on biokeemia taustaga loodusterapeut. Ta töötab Brisbane'is, Austraalias. Morley kasutab steviat patsientidel, sest "see aitab maksal kontrollida veresuhkru taset". Ta lisab, et rafineeritud suhkur mõjub maksale negatiivselt ja võib põhjustada pidevat väsimust ning immuunsüsteemi puudulikkuse sündroomi. Koos mustikaga võib stevia vähendada suhkrunälga. Morley kasutab steviat "nektari" kujul, mis on vaakumdestilleeritud, lämmastikkuivatatud ja kristalliseeritud, et mitte kahjustada selle aine toimet.

Stevia kasutus toiduvalmistamises

Steviosiid on sobilik kokkamiseks [cooking], sest see ei lagune kuumusega nagu kunstlikud magustajad, nt aspartaam. Ta ei sobi selliste kondiitritoodete jaoks nagu pehmed pumatikompvekid või glasuur [icing], sest selle mass on väike. Jaapanis kasutatakse steviat sojakastme, marinaadi ja limonaadide magustamiseks. Brasiilias oleks peaaegu tekkinud kohtuasi 1988. aastal, kui terviseminister tuli välja ideega, et dieetjookide magustamiseks tohib kasutada ainult steviat. Kuid Earth Island Journal'i järgi seisis Suur Äri sellele vastu (Northern Winter 1997-98 issue). Nähtavasti olla Monsanto teinud suuri investeeringuid NutraSweet tehasesse São Paulos. Lepiti kokku, et tootjad hakkavad uurima, kuidas saaks steviat kasutusele võtta. Pärast seda pole steviast enam midagi kuuldud.

Stevia potentsiaal põllumajanduses ja tervishoius

Üks stevia eeliseid on see, et see taim kasvab peaaegu igal pool. Tema loomulikud kasvutingimused on subtroopilised, kuid on teateid ka tema kasvatamisest põhja pool, St Peterburis (60°N). Taim kasvab samuti hästi troopilistel aladel. Stevia istikuid saab osta istandustest. Taimel on veel lisaks teatud putukavastased omadused; näiteks lehetäid hoiavad temast eemale. Agriculture and Agri- Food Canada märgib, et "stevia pakub uut võimalust uurijatele ja farmeritele", kuid on vaja rohkem infot, "et optimeerida iga-aastast istikute tootmist Kanada jaoks."

Steviat võib kasutada uurimistööde kasuks: [production of remarkably high levels of one class of secondary metabolite is of significant interest for chemists, biochemists and geneticists and may prove to be a foundation for the production of new metabolites in the future]. Samuti on märgitud turvalisuse kaalutlustel stevia [teema] ümber, et "on selge vajadus edasise eksperimenteerimise jaoks, [with respect to the metabolic fate of steviol glycosides]." Steviosiid pole Kanadas legaalne ja ainuke legaalne viis seda saada on taim osta. Austraalias ja Uus-Meremaal võib Food Standards Australia New Zealand (FSANZ) organisatsiooni kohaselt müüa stevia lehti toiduna. Kuid taime ekstraktid, nagu näiteks steviosiid, pole legaalsed.

Rural Industries Research and Development Corporation (RIRDC) on käima pandud Austraalia valitsuse poolt, "et töötada tihedalt koos Austraalia maapiirkonna ettevõtetega ning toetada rahaliselt nende uuringute ja arengute vajadusi." Professor David Midmore ja Andrew Rank panid RIRDC jaoks 2002. aastal kokku raporti, mis räägib uutest võimalustest: "uus maapiirkondade ettevõtlus ­ stevia ­ et asendada imporditud keemilisi magustajaid." Uuring oli osaliselt rahastatud RIRDC ja Central Queensland University poolt. Raport viitab Kanada uurijate leidudele, et 50 hektarit steviat suudab toota magusainet, mis on ekvivalentne ühe miljoni dollari eest saadava suhkrukogusega. "Austraalias nõuaks see 240 hektarit suhkruroogu, st magususe tootlikkus hektari kohta on suur." Märgitakse ka, et on vaja "arendada tootmise ja töötlemise kogemusi, mis tagaks kasvatajatele rahalise sissetuleku" ja samas suudaks olla konkureeriv kallite valmistoodetega.

Keskkonnatingimused on tööstuse jaoks samuti positiivsed ka kuival kontinendil nagu Austraalia. Peamised tootjad saaksid kasu, sest põld pakub "suurema võimaluste mitmekesisuse ja sissetuleku kastmisvee megaliitri kohta". Putukad ei paista steviat armastavat. On mõni haigus, mis raporti kohaselt "ei paista siiski olevat probleemiks", ja " kontrolli mõttes võetakse mõnikord ette tõrje".

David Midmore ütleb, et Austraalia on stevia kasvatamiseks valmis. "Aeg on küps suuremahuliseks tootmiseks, eeldusel, et tootmispraktika on sobilik (näiteks, mehaaniline koristamine) ja et seda kasvatataks õigetes kohtades (ilmastiku mõttes)." Raporti järgi loodetakse, et "tarbija vajadus loodusliku magustaja järele eskaleerub", sest austraallased muutuvad rohkem terviseteadlikumaks ja kuna "diabeedi juhtude arv Austraalias ja mujal" kasvab. Samuti soovitatakse, et steviat võib turustada "koos suhkruga", et toota väikese kalorsusega produkte. Igal juhul on teiste organisatsioonide väljund vajalik olemaks kindel, et "tootmispiirangud ja steviosiidi aktsepteerimine on lähitulevikus hallatav (2-3 aastat)." Praegu on avaldus FSANZ-i, et steviosiidi võiks kasutada magustajana ja professor Midmore'i sõnade kohaselt ,,peaks otsus valmima lühikese ajaga". Võimalik takistus FSANZ-i aktsepteerimisel on sama mis JECFA-l: steviosiidi lagunemine steviooliks võib tekitada mürgiseid ja mutageenseid aineid. Igal juhul rõhutas David Midmore, et "sellist lagunemist pole inimese kehas tegelikult märgatud".